Mis on melatoniin?
Melatoniin on kilpnäärmes toodetav hormoon, mille keemiline koostis on sarnane õnnehormoonile serotoniin. Melatoniini tase meie kehas sõltub enamasti ööpäevarütmist. Keha toodab melatoniini täielikus pimeduses. See tähendab, et ka väikseim valgus võib melatoniini tootmist pärssida.
Melatoniin kasulikkus
Melatoniin määrab meie une- ja elurütmi. Lisaks sellele vastutab melatoniin unekvaliteedi eest. Kui inimene ei saa piisavalt magada, võivad tekkida hormonaalsed häired ning tõsised terviseprobleemid. Melatoniin aitab hoida inimest noorena ning neutraliseerib naha vananemise protsesse.
Lisaks une reguleerimisele on melatoniin tähtis ka kulturismis. Kuna kulturistide eluviis on äärmuslikult piirav, on piisav uni ning selle kvaliteet eriti olulised. Kulturistidel on vaja energiat, et toetada lihaste kasvu ning taastumist.
Melatoniin kasutamine
Melatoniini kasutatakse peamiselt unehäirete leevendamiseks. Keha sünteesib seda hormooni enamasti loomsetest toiduainetest. Neil, kellel jääb melatoniinist puudu ning kes kogevad uneprobleeme, on mõistlik tarvitada melatoniini toidulisandit.
Lisaks sellele aitab melatoniin leevendada depressiooni ning tugeva stressi sümptomeid. See aitab tugevdada immuunsust, reguleerida vererõhku ning tasakaalustada vere kolesteroolitaset. Piisav kogus melatoniini aitab võidelda unetuse ning unehäiretega, parandada une kvaliteeti ning reguleerida bioloogilist rütmi aastaaegade vahetudes.
Melatoniin kõrvalmõjud ja üledoos
Väikestes annustes melatoniin kõrvalmõjusid ei põhjusta. Suuremates doosides võib kõrvalmõjudena esineda uimasust, iiveldust ja peavalu. Melatoniini toidulisandid võivad mõjutada ka mitmete teiste ravimite, seal hulgas rasestumisvastaste, krambivastaste ja põletikuvastaste ravimite toimet.
